Periaaseq paasissutissiornerlu

Imigassat pillugit kisitsisitigut paasissutissiornermi kisitsisit atorneqartut aki­leraaruseriffimmit Toldfunktion Aalborgimiittumit pissarsiarineqartarput. Nalunaarusiat Akileraartanermut Aqutsisorfimmut Nuummiittumut ingerla­teqqinneqartarput. Tassanilu naatsorsoqqinneqareerlutik suliareqqinneqa­reerlutillu Naatsorsueqqissaartafimmut ingerlateqqinneqartarput, inaaru­taasut suliareqqitassatut isumagalugu tamanut saqqummiunnissaanut Naat­sorsueqqissaartarfimmit isumagineqartarpoq.

 

Naatsorsuinermi ukiumoortumik imigassamik pilersuinermi inummut ataat­simut 15-ileereersimasumut katitat agguaqatigiissinnerannut atorneqarpoq. Innuttaasut amerlassusaat Naatsorsueqqissaartarfiup nammineq suliari­sarpaa.

 

Imigassat immikkoortillugit akitsuutaanik paasissutissani[1], imigassap aala­koornartutaata katinneqarnera takuneqarsinnaavoq. Imigassaq eqqussaq aki­leraarutaasussaq aamma Kalaallit Nunaanni suliffeqarfinnit tunisassiaq naat­sorsuinerni atorneqarput, mittarfinni akileraarutitaqanngitsumik nioqqutit aamma umiarsuarnut nunanut allanukartussanut pilersuinerit ilaanngillat. Nunani avannarlerni periaaseq atorneqarpoq. Saqqummersitani siullerni kisit­sisit naqqiissuteqarfigineqarsinnaapput.

 

Kisitsisit atorlugit paasissutissiornermi nunat assigiinngitsut akornanni najoq­qutassat atorneqarput, imigassat baaja, viinni imigassarlu sakkortuumut ag­guarneqarlutik. Taakku nassuiaaserneqarput imigassaq aalakoornartutalik procentimut sakkortussusaat tunngavigalugu:

 

Baaja:                  9,09 ataallugu procentimut sakkortussusaa

Viinni:                   9,10 – 15,09 procentimut sakkortussusaa

Viinni akusaq:         15,10 – 35,09 procentimut sakkortussusaa

Imigassaq kimittooq:                 35,10 sinnerlugu procentimut sakkortussusaa

 

Imigassap aalakoornartua naatsorsugaavoq literimut imigassamut akuitsu­mut, imigassat aalajangersimasut qanoq annertutigisumik aalakoornartumik imaqarnersut immikkoortiterneqarsimanerat najoqqutaralugu. Imigassap aalakoornartua agguaqatigiissitsinikkut naatsorsugaavoq, takuuk takus­sutissiaq 1. Immikkut maluginiaqquneqarpoq alcopopsit imaluunniit alko­holsodavandit baajanut ilanngunneqarsimanerat, taakku inuusuttut akornan­ni piffissami kingullermi alutorineqarluarput.

 

Takussutissiaq 1. Oqimaalutat

Suussuseq

Sakkortussuseq

Kimittussuseq

Oqimaalutaq

Akitsuuserfik

Akitsuut liiterimut, kr.

Baaja

Kimikitsoq

1,21-3,09

2,150

11

3,50

 

 

3,10-4,09

3,595

12

8,00

 

Nalinginnaasoq

4,10-5,09

4,595

13

21,00

 

Kimittuneq

5,10-7,09

6,095

14

30,00

 

 

7,10-9,09

8,095

15

43,00

Viinni

Viinni

9,10-11,09

10,095

16

56,00

 

 

11,10-13,09

12,095

17

66,00

 

 

13,10-15,09

14,095

18

92,00

 

Viinni akusaq

15,10-18,09

16,595

19

114,00

 

 

18,10-22,09

20,095

20

147,00

 

 

22,10-26,09

24,095

21*

187,00

 

 

26,10-30,09

28,095

22*

230,00

 

 

30,10-35,09

32,595

23*

280,00

Kimittooq

Kimittooq

35,10-45,09

40,095

24

361,00

 

 

45,10-60,09

52,595

25

495,00

 

 

60,10 -100,00

80,050

26

591,00

* Imigassap pingasunut immikkoortitersimasut Akileraartarnermut Pisortaqarfimmit imigassamut kimittuumut ilanngunneqartarput. Saqqummersitami uani viinninut akusanut ilanngunneqarput.

 

 

 

 

 



[1] Imigassaq aalakoornartoq literimut = Imigassaq aalakoornartortalik literimut x oqimaassusaa/100. Takussutissiaq 1 takuuk Oqimaalutaanermut tunngasut.